Milleks meile videokaamera?

Ilmselt on levinud arvamus, et fotokas on ikkagi pildistamiseks ja videokaamera on ikkagi filmimiseks. Samas nüüd on toimunud väike sensatsioon. Kõigepealt Nikon tuli turule kesklassi digipeegliga (hind umbes 14 krooni kerel), mis kannab nime D90. Tegemist on muidu tavalise hea peegelkaameraga. Lisaväärtusena on sellele lisatud videofilmi salvestamise võimalus. Ja, et mitte segi ajada digiseepidega, siis teeb see juba väga korralikku videot. Koguni 720p’d ehk resolutsioonis 1280×720 pikslit ja 24 kaadrit sekundis. Mis on juba silmale väga kaunis vaadata. Loomulikult on ka piiranguid, nagu maksimaalne HD video filmimise aeg on korraga 5 minutit, filmimise ajal ei tööta autofookus, ei saa salvestada stereoheli jne. Kiita on saanud arvestatavalt hea kvaliteet ka hämarates tingimustes. Kui seda juttu on raske uskuda, siis vaadake näiteks seda videot:

Loomulikult ei pruugi sellest piiata. Sellisel juhul tuleks oma silmad pöörata Canon’i poole. Aga selleks on juba rohkem raha vaja, kuna Canon EOS 5D Mark II hakkab maksma üle 50.000 krooni. Aga selle eest saab ka rohkem. Esiteks vingemad näitajad fotode tegemisel, või siis hämmastavad Full-HD videot (1920×1080 pikslit) ja juba 30 kaadrit sekundis. Siin saab olla videofail juba kuni 4GB suurune ehk kõige kõrgemas kvaliteedis on see umbes 12 minutit. Samuti on sel kaameral olemas ka pistik, millele saab taha ühendada mikrofoni ja hääli stereos lindistada. Jutt on küll ilus, aga milline see video ka välja näeb. Seda on raske kirjeldada, kuna väga hea näeb välja. Parima kvaliteediga videot näeb läbi Vincent Laforet’i blogi, kellel andis Canon proovida uut kaamerat ja hulka objektiive. Tema tegi sellest filmi nimega Reverie. Selle vaatamine tekitab kange tahtmise taas New Yorki minna. Mingisuguse aimu saab ka läbi YouTube’i:

Mingisuguse HD filmivõimalusega digipeegelfotoka peaks välja andma ka Panasonic. Aga siiski on veel üks vahend, mis annab ka videokaamerameestele võimaluse. Selleks on selline firma nagu Letus Direct. See pakub põhimõtteliselt võimalust tavalisele videokaamerale ette panna fotoaparaatide objektiivi. Teadupärast on need objektiivid palju parema optikaga ja pildikvaliteediga, kui tavalised videokaamerad. Põhimõtteliselt tuleb selle vidina eelis ette siis, kui on videos soov teravustada ainult teatud objekti(te) ja muu oleks meeldivalt udune. Ainuke asi on see, et see pole sugugi odav asi. Odavaim Letus Mini maksab umbes 1100 dollarit ja kõige kallim 4500 dollarit. Eestis ilmselt neid keegi ei müü, aga kui vaadata teatud videoportaale, siis on mõni eestlane seda ikkagi kasutab küll. Näiteks keegi Tõnis, kes on oma vimeo kontole lisanud näiteks selle pärli:

Mina nüüd ei teagi, kas soovin Full-HD’d videot filmivat digipeegelkaamerat, või tavalist korraliku kaamerat ja sinna juurde Letust? Videohuvi on mul tekkinud paar kuud tagasi. Arvatavasti pean lihtsalt vaatama, kas asi edasi süveneb. Rahakotisõbralik valik oleks, kui ei süveneks.

Pildid ärkavad ellu

Ma tegin ükspäev oma DVD’de seas väikest korrastustööd ja avastasin, et kunagi ostsin kuskilt Inglismaalt Shrek’i esimese filmi, millega oli kaasas ka boonus-DVD, millel oli lühifilm. Sellel lühifilmil oli üks eelis, nimelt oli see 3D pildiga ehk maakeeli öeldes oli sellega kaasas 4 paari prille, mis tegid pildi ruumiliseks. Peab tunnistama, et mõni koht oli täitsa võimas, kuigi IMAX kino kogemusega ei maksa võrreldagi. Kuuldavasti pidi ka sinna uue Sakala keskusesse tulema 3D kino. Aga kuna prillid vedelesid seal vahel niisama, siis hakkasin otsima netist, et mis nendega veel teha saab, sest kogu aeg ei suuda seda Shreki lühifilmi vaadata. Siis leidsin, et kui otsingusse lisada sõna “anaglyph”, siis võib leida tonnide viisi ruumilisi pilte, alates maastikuvaadetest kuni pornoni välja.

 

Seega läheb see postitus natuke neist mööda, kellel pole prille. Aga neid annab ise ka teha, selleks on vaja punast ja sinist läbipaistvat kilet ja tuleb tugevamast paberist mingi prillilaadne asi välja lõigata ja kleepida punane kile vasaku silma juurde ja sinine parema silma oma juurde. Olen näinud ka algelisi variante prillidest, kus võetakse tavaline CD-plaadi esiümbris ja punase ja sinise vildikaga teha samuti eelneva õpetuse järgi klaas värviseks. Või teha ikka nii, et paberist prilliraamid, siis kleepida läbipaistva teibiga augud kinni ja siis vastavalt vildikaga/markeriga ära värvida. Kolmas valik oleks need kuskilt tellida või laenata. Igatahes kes tahab ise liimida ja lõigata, siis see PDF fail peaks aitama.

Et mitte postitust raisku lasta, siis lisan niisama ka mõned pildid, aga neid leiate ka ise kui otsida. Eriti hea kogu on minu arvates Flickr’is

Ja lõpetuseks midagi meestele

 

Ja kui juba asja tutvustamiseks läks, siis panen ka ühe video. See siis Björk’i lugu Wanderlust, mis just sellisena oligi algselt loodud. Loomulikult on netis enamuses ringvel 2d versioon. Aga see video on ilus, kuigi ma ise ootan veel Wanderlust’i vinüülsinglit, millega on kaasas DVD koos sellesama videoga ja prillid. Arvuti ekraanil ei saa täismõnu, kuna kehv resolutsioon sööb paljud asjad ära. Kuna video laeb pikalt, siis vaja ka kannatust.

Otselink on Wired’i ajakirjale

 

 

 

Graffitimultifilm

Mõned päevad tagasi kuskilt välismaisest blogist avastasin päris laheda video. Selle on teinud grupeering nimega BluBlu ja tegemist päris andeka animatsiooniga. Samas sisu on päris creepy ja sürr. Noh vähemalt siis kui sinna lisada roomavad kehaosad ja ohtralt matrjoošaefekte, jne.

 

Laulvad mungad

Üks tore narulihasetrenn järjekordselt. See siis filmist Shaolin Soccer ja tegemist on kindlasti maailma parima boybandiga, mille esimene ja ka viimane etteaste antud videos toimubki. Kahjuks lõppeb see pudeliga pähe. Aga mälestus ilusast suvest kestab sellele vaatamata edasi. Ja see tants seal lõpus on täielik tipp. 

Filmid, mida ma ootan

Be Kind Rewind
See siis järjekordne Michel Gondry (The Science Of Sleep, Eternal Sunshine Of The Spotless Mind, pluss paljud legendaarsed muusikavideod, reklaamid, jne.) film. Sisu on lühidalt öeldes järgmine:
Kaks meest, kes töötavad videolaenutuses, kustutavad kogemata magnetiga ära kõigil videokassettidel olevad filmid. Kuna tegemist on andekate tüüpidega, siis otsustavad nad nende asemel ise odavad versioonid maailmakuulsates filmidest luua. Nende ettevõtmist saadab edu ja peagi ongi nad oma linnas armastatud tegelinskid. Peaosades Jack Black ja rohkem muusikuna tuntud Mos Def. Selle taustaks on Gondry imeline visuaalne pool.
Treiler:

The Darjeeling Limited
See film on magustoit neile, kellele meeldib selline kuiv huumor ja visuaalsed omapärad. Ehk teisisõnu on tegemis uue Wes Anderson’i filmiga (Rushmore, The Royal Tennenbaums, The Life Aquatic With Steve Sizzou). See film räägib kolmest vennast, kes pole üksteisega enam aastaid suhelnud. Nad otsustavad minna koos Indiasse, et taaselustada oma head suhted üksteisega. Reisi käigus aga eksib nende rong kuskil kesest kõrbe ära ja siis alles seiklused algavad (ma ise ka imestan, et kuidas saab rong ära eksida). Peaosades Jason Schwarzman (näeb välja nagu noor Ringo Starr) ja Hollywoodi kaks kuumimat nina ehk Owen Wilson (üks Wes’i lemmiknäitlejaid ilmselt) ja Adrien Brody.
Treiler:

I’m Not There
See on siis film Bob Dylan’ist, kus kuus erinevat näiteljat kehastavad Dylan’it ja tema erinevaid eluetappe nii eraelus kui muusikas. Kõige põnevam on siinjuures see, et teda mängivad Christian Bale, Heath Ledger, Richard Gere, Marcus Carl Franklin (mustanahaline poiss, kes mängib ka Be Kind Rewind’is), Ben Whishaw ja üllatuslikult ka Cate Blanchett. Kuskilt targemast kohast lugedes sain vist natuke teada, et nad kehastavad tegelikult erinevaid karaktereid, kellel on suuri sarnasusi Dylan’i enda eluga, või midagi sarnast. Igatahes on kindel see, et sellest tuleb hea film ja veel kindlam on see, et selle kohe-kohe müügiletulev soundtrack on üks mu viimase aja suuremaid ootuseid. Järgmiseks paluks film Bowie’st, kuigi Velvet Goldmine vist ühte perioodi tema elust juba päris palju kirjeldas.
Treiler: