Feel the music – sõna otseses mõttes

Kui üleeelmine post sai räägitud maailma stiilseimatest iPod’i kõlaritest, siis uus postitus on mõeldud pigem naistele. Võimalik, et sellest võib rõõmu tunda ka mõni mees. Igatahes veel üks lahe lisaseade, mida ametlikes tehnikapoodides ilmselt ei müüda. See on siis vibraator, mis käib kõrvaklapi juhtmeauku ja see väriseb vastavalt muusika rütmile (või siis bassile). Hea on see sellepärast, et igaüks saab ise oma lemmikloo saatel nii öelda mõnuleda (väga seks lugu on näiteks Beck’i Debra). Miinuseks jällegi see, et nagunii on samal ajal ka kõrvaklapid kõrvas, mistõttu võib lihtsalt lollilt kellegile vahele jääda ja enne kui aru saad, oled teinu pealtvaataja ees juba pika show. Asja ametlik nimi on OhMiBod.

Ametlikul kodulehel on lisaks veel rõõmukuulike, mis käib mobiiltelefoni taha, mis pidavat tegema sellise meeldiva orgasmilise üllatuse, sest kunagi ei tea, kuna keegi parajasti helistab. Kuigi linnavahel rõõmust hüppavat naist oleks ju naljakas vaadata. Ja erilisteks naudinguteks on ka G-punkti vibraator täitsa olemas. Hinnaks igati meeldivad 69 dollarit (ei oska öelda, et kas Eestis ka seda keegi müüb). Samuti üksikuid lisasid on müügis veelgi. Asi näeb vähemalt valge iPod’iga väga hästi kokku sobivat (valge plastik ja läikiv metall).

Ja loomulikult on sellest tootest ka reklaam olemas:

Mind painab juba väike huvi, et kas tõesti muudab muusika kõik paremaks? Äkki keegi teab vastata.

Music is everywhere

Jumal pole kõigile andnud head lauluhäält või viisipidamist. Siis saab muusikat teha ka teisiti. Näiteks rulluisutades. Enne peab muidugi jooma ohtralt veini, sest veinipudeleid on ka vaja. Loomulikult on vaja pikka sirget teelõiku ja arvatavasti ka tohutult palju vaba aega ja viitsimist. Tulemus oleks aga selline:  Natuke nalja veel. See juhtus täna mu emaga. Nimelt läks ta WC’sse, ta kannab lugedes ka prille. Jättis prillid ette kui hädale läks. Siis kui oli valmis kukkusid ta prillid ninalt maha ja otse vastu WC potti, mille tagajärjelt kukkusid prillid põrandale, aga enne tuli üks klaas eest ja see veeres potti. Ja see kõik juhtus täpselt sel ajal kui ema vett vajutas.

Kõige lahedamad iPod’i kõlarid

iPod on tänapäeval kultusese. Pole ime, et sellest üritavad profiiti lõigata ka teised tegelased peale Apple. Üks võimalus on teha iPod’ile lisaseadmeid. Neid on olemas alates raadioga WCpaberi hoidjast kuni iPod’i toega vannini ja autoni välja. Üks mida ikka vaja võib minna on kõlarid. Nende valik on väga lai ja nüüd on turule tulnud ka minu üks lemmikkõlarifirma Bowers & Wilkins ehk lihtsalt B&W. Nende uus iPod’idele mõeldud disainkõlar kannab nime Zeppelin. Viimasel on olemas kaks kõrghelide jaoks mõeldud tweeterit, kaks kevlarist kesksageduse elementi ja üks madalsageduste jaoks olev element. Asi kannab nime Zeppelin ka sellepärast, et see aparatuur tõesti näeb välja nagu zeppelin. Lisaks tuleb kaasa ka veel komplekti imehästi sobiv kaugujuhtimispult. Asja disainis inglane Morten Warren Native Design Ltd. disainibüroost. Kuna asjandusel on olemas ka vastavad sisendid, siis saab seda ühendada ka teiste muusikaseadmete taha. Kaks negiivset asja on need, et see tahab võrdlemisi uut iPod’i (vähemalt manuaali järgi minu neljanda generatsiooni iPod sinna konnektorisse ei sobi ja ega ultramoodsat iPhone’i nime ka kuskil ei näe. Kuigi iPod Touch peaks sobima) ja teiseks on asjanduse hind. Aga head asjad ongi kallid ja positiivse poole pealt, et seda müüakse hetkel USA’s, mis tänu ülimadalale dollarikursile on isegi vastvõetav. Hind siis 600 dollarit ehk umbes 6400 krooni. Natuke pilte kah:

Huan-tuu-frii-hoo

Mis saab kui ühendada inglise keele õpe ja füüsiline karistus? Õige vastus on, et ühe korraliku Jaapani teleshow. See on siis klipp ühest japside show’st, mille peamine eesmärk on see, et ei tohi naerda. Tundub lihtne, aga proovi mitte naerda, kui selline tuutu õppevideos on.    

Maailma parim motiveerija

Ilmselt paljud eestlased on suures stressis, kes vihkavad oma tööd ja keegi ei oska neid ka motiveerida, sest Peep Vainu koolitused on kallid ja firma kulul ka sinna paljusid ei lasta. Sageli on ka nii, et firmas ei ole ka sellist tüüpi, kes seda teha oskab. Minu töökohal on olnud ja päris muhe tüüp oli. Kes jagas just sellist mitte eriti asjalikku infot, aga vähemalt tegi tuju heaks. Selline tüüp on loomulikult olemas ka Microsoftil, mis on maailma üks rikkamaid ettevõtteid. Ja kuna motivatsioon töötajate seas on väga oluline, siis see mees on seal kohe tööl tegevjuhina. Wikipedia andmetel on ta maailma rikkamate inimeste tabelis lausa 31. kohal. Jutt käib siis Steve Ballmer’ist. Mees on Bill Gates’i järel Microsofti pikemaajalisem töötaja pealekauba. Ühesõnaga on tüüp firmas töötanud praktiliselt algusest saati. Loomulikult on ta ka suur Microsofti fänn ja silma jäänud väga krõbedate sõnavõttudega Microsofti konkurentide suhtes. Eriti palju piitsa on saanud näiteks Apple ja Google. Aga nüüd asja juurde ehk motivatsioon.

Keegi naljahammas on viimasest videost teinud ka muusikavideo

Siin saame teada kuidas teha reklaami, mis müüks:

Pole ime, et Microsoft on üks maailma rikkamaid ettevõtteid.

Clement Eloy

Clement Eloy on kõigest 24 aastae prantsuse disainer, kellel on ette näidata nii mitmedki huvitavad tööd. Tema tööde ametlik koduleht asub siin. Tema suurimaks inspirtsiooniks pidavat olema tarbijad ja ennast peab ta samuti selleks. Siinkohal tooksin välja mõned huvitavamad tööd:

Kõigepealt ka siinses meedias väiksel kujul kajastatud uus tikutoos nimega Lucifer, mida ise kangest omada tahaks, kuna selle idee on lihtsal geniaalne. Kõigele lisaks on see taastäidetav.

Teiseks inimese parima sõbra uus kõige parem sõber. Ilmselt isastele. Kannab nime HotDoll. Kui mul koer oleks, siis vist hangiks, aga mul on kodus äralõigatud isane kass.

Järgmiseks geniaalne prügikast kontorisse. Kuna kontorigolf pole enam eriti populaarne ala, siis selline jalgpallilikum prügimajandus on kindlasti tuleviku värk. Asi kannab nime SamePaperPlayAgain.

Järgmiseks geniaalne idee sülearvuti omanikele. Teatavasti kipud sülearvutid soojendama sellist piirkonda, kus nagunii veri koguaeg keeb. Seega jäävad kõige rohkem külma kartvad kehaosad sageli külma kätte. Jutt käib varvastest. Ka selle jaoks on Eloy’l hea idee. Selleks on sussid, mille nimeks on Sweet Home. Asi peitub lihtsalt selles, et sussi ülaosas (varvaste all) on selline tore süvend, kuhu saab torgata alati kuuma sülearvuti toitekarbi. Mina soojendan kodus muidu pidevalt varbaid selle kuuma klotsi peal hoides ja seoses sellega on niiöelda tööpoosid mul piiratud.

Järgmine toode on napsumeestele. Nimelt yo-yo shaker. See on siis selline kapsel, millel on selline rõngaga lint küljes, mis töötab yo-yo põhimõttel. Kapslisse saab panna aga erinevaid jooke. Siis tuleb natuke yoyotada ja maitsev kokteil ongi klaasivalamiseks valmis. Asjanduse nimi on Tanaka.

Järgnev asi on kohvi- või teetass. Ilmselt peamiselt naistele. See idee sündis selliselt, et paljud inimesed, kes kuskilt külmast tulevad või ongi külmas ruumis ja joovad kohvi või teed nii, et mõlemad käed on ümber tassi. Kuna kätele saab veel rohkem sooja anda nii, et need oleks mõlemalt poolt kaetud, siis uus tass nimega North Mitten peakski soojamure veel paremini lahendama.

Jalgratturitele, eriti neile, kes armastavad pimedas sõita on mõeldud toode nimega Bikelite. See on tegelikult jalgratta lukk, mille lahti tehes tulevad välja väiksed pulgad, millel hakkavad põlema punased tagatuled ja ees olevad sarved omavad esitulesid. Lisaks on sadula all selline magnetiline asjandus, mis voolu toodab. See suudab hoida peale pisikest rattasõitu tulesid töös veel 10 minutit. Kodulehel, mis ma üleval andsin on väike ülevaatevideo ka sellest. Selle projekti raames on teda aidanud ka teised inimesed.

Kuna talv on tulemas, siis kulub soe maja või korter alati ära. Sinkohal tulevad appi Acova Intimity nimelised radiaatorid. Need on valminud koostöös Loic Dubos’i ja Jeremy Sauvage’ga. Nende radiaatorite erinevus teistest on see, et neid saab paigaldada igalepoole mujale, kuhu teisi ei saa. Näiteks ümber sammaste, seinale (kasvõi põrandast laeni) samuti saab neist teha kasvõi vannitoa riiulit (ma sinna deodorante ja lõhnaõlisid ei soovitaks panna, sest kodus on mul kogemused, et öö jooksul kaob põrandaküttega põrandalt pudelist pool vedelikust). Kõigele lisaks on need õhukesed ja võimaldavad neid paigutada just sinna, kuhu vaja. Muidugi akna all on kõige sobivam koht, kuna aken laseb külma kõige rohkem just sisse. Aga kui neist ei piisa, siis just need radikad tulevadki appi.

Robert Rodriguez’e kokakool

Robert Rodriguez on tuntud filmitegija, kes eriti on silma paistnud sellega, et on teinud odavaeelarvelistes filmides selliseid tehnilisi trikke, millest isegi mijardilise eelarvega filmid kadedust tunnevad. Peale selle on ta ka väikestviisi muusik ja tuleb välja ka, et suurepärane kokk. Siin ongi kaks videot, milles ta õpetab süüa tegema. Kuigi peab tunnistama, et keerulised on mõlemad. Kuigi järjekordselt stiilselt tehtud, sest nii ägedaid hakkimisstseene ei näe isegi parimates õudusfilmides. Mälemad toidud on muidugi mehhikopärased. Samuti on kasutatud ka katkendeid tema filmidest.

Esimene film on sellest, kuidas teha Sin City breakfast tacosid. Peab mainima, et mina küll keset ööd midagi nii keerulist valmistada ei suuda.

Teine on Puerco Pibil, mis on hästi hõrk sealihast roog. See vajab juba palju selliseid maitseaineid, mida meie poodidest võibolla väga ei leia. Seda rooga naljalt õhtusöögiks ei tee, kuna enne tõmbub magu rosinaks, aga vabadel päevadel võiks ära proovida.

Head isu!